12 peaajunärvi (kraniaalnärvi) - kuidas need mõjutavad nägu?

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas suudame ühe hetkega naeratada, silmi pilgutada, toidu maitset tunda või lõualuud liigutada? Need tegevused tunduvad nii loomulikud, et me ei pööra neile enamasti tähelepanu. Ometi toimub iga väikese liigutuse ja aistingu taga keerukas koostöö aju, närvide ja lihaste vahel.

Selles koostöös on oluline roll 12 paaril peaajunärvidel ehk kraniaalnärvidel, mis ühendavad aju erinevate meeleelundite, lihaste ja teiste keha struktuuridega.

Need närvid mõjutavad palju enamat kui üksnes näoilmeid. Nende abil tunneme lõhnu ja maitseid, näeme, kuuleme, säilitame tasakaalu, räägime, neelame ning liigutame keelt ja lõualuud. Üks neist, uitnärv, ulatub koguni rindkere ja kõhuõõne elunditeni.

Näojooga ja osteopaatia seisukohalt on peaajunärvide tundmine eriti põnev, sest see aitab mõista, miks näo, lõualuu, kaela ja närvisüsteemi funktsioone tasub vaadelda omavahel seotud tervikuna.

Mis on peaajunärvid ehk kraniaalnärvid?

Peaajunärvid on 12 paari närve, mis väljuvad peaajust ning vahendavad informatsiooni aju ja erinevate kehapiirkondade vahel. Enamik neist on seotud pea ja kaela piirkonnaga, kuid mõned ulatuvad kaugemale.

Närvid täidavad kolme peamist ülesannet:

• Sensoorsed närvid vahendavad aistinguid, näiteks nägemist, kuulmist, haistmist, maitset, puudutust ja valu.
• Motoorsed närvid juhivad lihaste liikumist, võimaldades näiteks naeratada, mäluda, silmi liigutada ja neelata.
• Seganärvid sisaldavad nii sensoorseid kui ka motoorseid närvikiude. Mõned neist osalevad ka autonoomsete ehk tahtest sõltumatute kehafunktsioonide reguleerimises.

Igal peaajunärvil on oma kindel ülesanne, kuid igapäevaelus töötavad need pidevalt koos. Näiteks söömisel vajame lõualuu liigutamiseks kolmiknärvi, keele liigutamiseks keelealust närvi, maitse tajumiseks näo- ja keeleneelunärvi ning neelamiseks mitme närvi koordineeritud tegevust.

Millised on 12 peaajunärvi ja nende ülesanded?

CNI – Haistmisnärv (nervus olfactorii)

Haistmisnärv võimaldab meil tajuda lõhnu. Selle närvi kiud saavad alguse ninaõõne ülaosas paiknevatest haistmisretseptoritest ning läbivad sõelluu väikeseid avasid, jõudes haistmissibulasse.

Haistmine on tihedalt seotud maitseelamuse, mälu ja emotsioonidega. Mõni tuttav lõhn võib hetkega tuua meelde lapsepõlve või tekitada tugeva emotsionaalse reaktsiooni.

Haistmist võivad mõjutada näiteks viirusinfektsioonid, ninahaigused, keemia, narkootilisedained ja peatraumad. Püsivalt muutunud haistmistaju väärib meditsiinilist hindamist.

Tihti on siin paralleel, kui haistmine on häiritud, siis võib see ka matsemeelt mõjutada. 

CNII – Nägemisnärv (nervus opticus)

Nägemisnärv kannab võrkkestast lähtuvat visuaalset informatsiooni ajju. Tänu sellele suudame eristada värve, kujundeid, liikumist ja valgust. Nägemisnärv on nägemissüsteemi oluline osa ning selle kahjustus võib põhjustada nägemishäireid.

Silmade heaolu ei sõltu ainult silmaümbruse lihastest. Nägemise juures teevad koostööd silmad, nägemisnärvid ja aju nägemisinfo töötlemise piirkonnad.

Osteopaatilises käsitluses pööratakse tähelepanu ka nägemisega seotud närvidele ning silmaümbruse kudede pingetele. Silmanärvide vabastamisele suunatud õrnade manuaalsete tehnikate eesmärk on vähendada ümbritsevate kudede pingeid, toetada silmade liikuvust ja luua paremad tingimused nägemissüsteemi loomulikuks toimimiseks. Selline lähenemine keskendub eelkõige silmaümbruse lõõgastamisele ja visuaalse koormusega kaasneva ebamugavuse leevendamisele.

CNIII – Silmaliigutajanärv (nervus oculomotorius)

Silmaliigutajanärv juhib enamikku silmamuna liigutavatest lihastest ning ülemist silmalau tõsturlihast. Samuti osaleb see pupilli ahendamises ja silmaläätse kohandumises.

Tänu sellele närvile saame pilku suunata eri suundades, tõsta ülemist silmalaugu ning kohandada nägemist erinevatele kaugustele.

Närvi kahjustus võib põhjustada silmalau allavajumist, kahelinägemist või pupilli reaktsioonide muutusi.

CN IV – Plokinärv (nervus trochlearis)

Plokinärv juhib silma ülemist põikilihast, mis aitab silma liigutada eelkõige allapoole, eriti sissepoole suunatud pilgu korral. Selle närvi töö on oluline näiteks trepist alla minnes või lugedes, kui pilk liigub allapoole.

Plokinärvi häire võib põhjustada kahelinägemist ning inimene võib hakata pea asendit alateadlikult muutma, et näha selgemalt.

CNV – Kolmiknärv (nervus trigeminus)

Kolmiknärv on näo ja lõualuu funktsioonide seisukohalt üks olulisemaid peaajunärve. See on peamine närv, mis vahendab näopiirkonna tundlikkust, ning selle motoorne osa juhib mitmeid mälumislihaseid. Kolmiknärv vastutab mälumise, näo tundlikkuse, hammaste, temporamadibulaar süsteemi eest.

Kolmiknärvil on kolm suuremat haru:

1. Silmanärv (V1) – vahendab tundlikkust otsmikult, silmaümbrusest ja osast ninapiirkonnast.
2. Ülalõuanärv (V2) – vahendab tundlikkust põskedelt, ülahuulelt, ülemistelt hammastelt ja osast ninaõõnest.
3. Alalõuanärv (V3) – vahendab tundlikkust alalõualt, alahuulelt ja osast suuõõnest ning sisaldab mälumislihaste motoorseid kiude.

Kolmiknärvi motoorsed kiud juhivad muu hulgas mälurlihast ehk masseter'it, oimulihast ja tiiblihaseid. Need lihased töötavad iga kord, kui närime, hammustame või liigutame alalõuga. 

Kolmiknärv, bruksism ja lõualuupinged

Kui inimene surub päeva jooksul hambaid kokku või krigistab öösel hambaid, võivad mälumislihased saada suure koormuse.

See võib väljenduda:

• lõualuu väsimuse või kangusena;
• põskede ja oimupiirkonna lihasvaluna;
• hommikuse lõualuujäikusena;
• peavaluna;
• lõualiigese ebamugavusena.

Oluline on mõista, et lihaspinge ei tähenda automaatselt kolmiknärvi kahjustust. Bruksismil ja lõualiigese häiretel võib olla mitu erinevat põhjust. Lõualuupiirkonna käsitlemisel on tähtis hinnata mälumislihaste tööd, liigese liikumist ja inimese harjumusi.

CNVI – Eemaldajanärv (nervus abducens)

Eemaldajanärv juhib silma välimist sirglihast, mis võimaldab silma pöörata väljapoole. Selle närvi normaalne funktsioon aitab hoida silmade liikumise koordineerituna.

Närvi kahjustuse korral võib tekkida kahelinägemine, eriti küljele vaadates.

Mõelda vaid, et kaheteistkümnest peaajunärvist koguni neli on otseselt seotud nägemise ja silmade liikumisega. See näitab, kui keerukas ja täpselt koordineeritud on meie nägemissüsteem ning kui olulist rolli mängivad närvid isegi kõige väiksemate silmaliigutuste juures.

CNVII – Näonärv (nervus facialis)

Kui kolmiknärv on oluline näo tundlikkuse ja mälumise jaoks, siis näonärv on meie miimika peamine juhtija. Näonärv kontrollib enamikku näoilmelihastest, sealhulgas lihaseid, millega me:

• naeratame;
• kortsutame kulmu;
• sulgeme silmi;
• kergitame kulme;
• liigutame huuli;
• väljendame üllatust, rõõmu ja kurbust.

Näonärv osaleb ka keele eesmise kahe kolmandiku maitsmises ning pisara- ja süljeerituse reguleerimises.

Üks tuntumaid näonärvi talitlushäireid on näoparalüüs ehk näonärvihalvatus, mis võib väljenduda ühe näopoole allavajes. Näonärvi funktsioonihäired võivad avalduda ka muul viisil, näiteks silmade näilise suuruse erinevuse, suu asümmeetria või raskusena kulmu kergitada ja otsmikku kortsutada. Kõik need sümptomid ei pruugi esineda koos ega tähenda tingimata näonärvihalvatust.

Näonärv ja näojooga

Näojooga harjutustes kasutatakse teadlikult erinevaid näolihaseid. Nende liikumist võimaldab näonärvi motoorne innervatsioon.

Näiteks naeratamise, põskede aktiveerimise ja silmade õrna sulgemise juures töötavad mitmed näonärvi juhitavad lihased.

Harjutuste tegemisel tasub tähele panna, kas liigutus toimub sujuvalt või hakkavad teised näopiirkonnad liigselt kaasa töötama. Näojooga võib aidata parandada teadlikkust näolihaste kasutamisest.

CNVIII – Esiku-teonärv (nervus vestibulocochlearis)

Kaheksas peaajunärv vastutab kuulmise ja tasakaaluinfo edastamise eest. See koosneb kahest funktsionaalsest osast:

• teonärv vahendab kuulmisinfot;
• esikunärv vahendab pea asendi ja liikumisega seotud tasakaaluinfot.

Tasakaalusüsteem teeb koostööd nägemise ja lihastest-liigestest pärineva asenditajuga, aidates meil liikuda ning hoida pilku stabiilsena.

Esiku-teonärvi talitlushäired võivad avalduda kuulmise nõrgenemise, kõrvakohina ehk tinnituse, pearingluse või vertiigona, mille puhul inimene tunneb, nagu tema ise või ümbritsev keskkond pöörleks. Samuti võivad tekkida tasakaaluhäired. Kuulmiskanali ahenemine on eraldiseisev struktuurne probleem ega ole otseselt esiku-teonärvi talitlushäire tagajärg, kuigi ka see võib mõjutada kuulmist ja põhjustada kõrvakaebusi.

CNIX – Keeleneelunärv (nervus glossopharyngeus)

Keeleneelunärv osaleb neelamises, keele tagumise kolmandiku maitsetundlikkuses ja neelupiirkonna tundlikkuses. Samuti osaleb see kõrvasüljenäärme sekretsiooni ning vererõhuga seotud reflekside regulatsioonis.

Kuigi me neelamist tavaliselt ei teadvusta, on see keerukas protsess, milles peavad õigel ajal aktiveeruma mitmed lihased ja närvid.

CNX – Uitnärv (nervus vagus)

Uitnärv on üks keha ulatuslikuma toimepiirkonnaga peaajunärve. See algab ajutüvest, kulgeb läbi kaela rindkeresse ja kõhuõõnde ning osaleb paljude siseelundite talitluse reguleerimises.

Uitnärv on parasümpaatilise närvisüsteemi oluline osa ning osaleb muu hulgas:

• südame löögisageduse regulatsioonis;
• seedetrakti talitluses;
• neelamises;
• hääle tekitamises;
• siseelunditest lähtuva informatsiooni edastamises;
• autonoomsetes refleksides.

Uitnärv, stress ja lõualuupinged

Stressiolukorras võib suureneda lihaspinge ning mõnel inimesel ka hammaste kokkusurumine. Uitnärv on oluline organismi autonoomses regulatsioonis, kuid lõualuupingeid ei saa taandada üksnes uitnärvi aktiivsusele.

Rahulik hingamine, piisav puhkus ja teadlik närvide lõdvestamine saavad aidata vähendada üldist pinget ning märgata harjumuspärast hammaste kokkusurumist.

Loe lähemalt: Uitnärv ehk vagusnärv – miks selle tasakaalustamine on sinu tervise jaoks nii oluline?

CNXI – Lisanärv (nervus accessorius)

Lisanärv juhib peamiselt kahte olulist lihast:

• rinnaku-rangluu-nibujätkelihast, mis osaleb pea pööramises;
• trapetslihast, mis osaleb õlavöötme liigutamises ja stabiliseerimises.

Need lihased on olulised kaela ja õlavöötme funktsioonide jaoks. Pikalt ühes asendis töötamine võib põhjustada kaelalihaste väsimust ja ebamugavust. See ei tähenda tingimata lisanärvi talitlushäiret.

Näo ja lõualuu käsitlemisel tasub tähelepanu pöörata ka pea asendile, kaela liikuvusele ja õlavöötme koormusele.

CNXII – Keelealune närv (nervus hypoglossus)

Keelealune närv juhib enamikku keelelihastest. Keele liikumine on oluline rääkimisel, toidu liigutamisel suuõõnes ja neelamisel.

Keel ei ole lihtsalt maitsmisel osalev elund, vaid väga liikuv lihaseline struktuur, mille töö peab olema koordineeritud lõualuu ja neelamislihastega.

Keele asend ja lõualuu

Keele, hammaste ja lõualuu puhkeasendit tasub märgata eriti siis, kui inimene kipub hambaid kokku suruma.

Rahulikus puhkeasendis on huuled tavaliselt kergelt koos, hambad teineteisest lahus ning keel toetub õrnalt suulae piirkonnale, ilma tugeva surumiseta. Keele asendi teadlik jälgimine ei asenda aga neelamis-, hingamis- või lõualiigese häirete professionaalset hindamist.

Miks on kolmiknärv, näonärv ja uitnärv näopiirkonna seisukohalt eriti huvitavad?

Need kolm närvi täidavad väga erinevaid ülesandeid. Kolmiknärv vahendab suure osa näo tundlikkusest ja juhib mälumislihaseid. Näonärv võimaldab meil väljendada emotsioone miimika kaudu. Uitnärv osaleb autonoomses regulatsioonis ning mõjutab muu hulgas südame, seedesüsteemi, kõri ja neelu funktsioone.

Nende eristamine aitab mõista, miks näiteks lõualuuvalu, näolihaste nõrkus ja stressiga kaasnev pingetunne ei ole üks ja sama probleem.

Näopiirkonna tervikliku käsitluse keskmes on arusaam, et nägu ei tööta ülejäänud kehast eraldiseisvalt. Lõualuu, kael, õlavööde, hingamine ja närvisüsteem moodustavad omavahel seotud funktsionaalse terviku. Just nende seoste mõistmine aitab näha kaugemale üksnes nähtavatest kortsudest või lihaspingetest ning pöörata tähelepanu ka sellele, mis võib näopiirkonna ebamugavust põhjustada või alal hoida.

Kuidas seostuvad peaajunärvid osteopaatia ja kraniosakraalteraapiaga?

Osteopaatilises käsitluses on peaajunärvidel oluline koht, sest need ühendavad aju näo, kaela ja mitmete teiste kehapiirkondadega. Igal kraniaalnärvil on oma kindel kulgemistee, funktsioon ja seos ümbritsevate kudedega. Näiteks läbivad kolmiknärvi harud erinevaid koljuavasid ning uitnärv väljub koljust kägiveeniava kaudu. Nende anatoomiliste seoste tundmine aitab mõista, kuidas närvid, lihased, sidekoed ja koljustruktuurid omavahel suhestuvad.

Peaajunärvide funktsioonide mõistmisel ei saa tähelepanuta jätta ka pea ja kaela asendit. Näiteks mõjutab pea ettepoole nihkunud asend kaelalülide, lihaste ja ümbritsevate kudede omavahelisi suhteid. Pea ettepoole nihkunud asend ei mõjuta üksnes kaela- ja õlavöötmelihaseid, vaid muudab ka lülisamba kaelaosa biomehaanikat. Kaelalülide läheduses kulgevad lülisambaarterid, mille kaudu jõuab veri aju tagumistesse piirkondadesse, sealhulgas ajutüvesse. Pikaajaline sundasend võib suurendada kaelalihaste pinget ja muuta kaela liikuvust ning kahvatut nägu.

Ajutüvi on eriti oluline, sest seal paiknevad mitmete peaajunärvide tuumad, sealhulgas V, VII, IX ja X kraniaalnärvi omad. Need närvid osalevad näo tundlikkuses, miimikas, neelamises, hääle tekitamises ja autonoomses regulatsioonis. XI kraniaalnärvi ehk lisanärvi motoorsed neuronid paiknevad valdavalt seljaaju kaelaosas ning see närv juhib pea ja õlavöötme liikumisega seotud lihaseid.

Minu kraniosakraalteraapia seansil on 12 peaajunärvi käsitlemine üks osa terviklikust tööst. Seansi käigus pööran tähelepanu närvide anatoomilistele kulgemisteedele ning nendega seotud kolju-, näo- ja kaelapiirkondadele. Kasutan õrnu manuaalseid võtteid, mille eesmärk on vähendada ümbritsevate pehmete kudede pingeid, soodustada lõõgastumist ja toetada piirkondade loomulikku liikuvust.

Kuna peaajunärvid on seotud nii näolihaste, lõualuu, silmade, keele, neelamise kui ka autonoomsete kehafunktsioonidega, võimaldab nende anatoomia tundmine läheneda näo- ja kaelapiirkonnale süsteemselt, mitte keskenduda üksnes kohale, kus inimene pinget või ebamugavust tunneb.

Kuidas toetada näo, lõualuu ja närvisüsteemi heaolu igapäevaselt?

Näo heaolu toetamiseks ei pea alati tegema keerulisi harjutusi. Sageli on kasulik alustada oma igapäevaste harjumuste märkamisest.

1. Kontrolli lõualuu puhkeasendit. Märka päeva jooksul, kas surud hambaid kokku. Puhkeolekus võiksid hambad olla kergelt lahus.
2. Luba näol lõõgastuda. Pane tähele, kas kortsutad keskendudes kulmu, pingutad huuli või surud lõualuud kokku.
3. Liiguta kaela ja õlavöödet. Tee istuva töö ajal pause ning muuda regulaarselt kehaasendit.
4. Hinga rahulikult. Aeglane hingamine saab toetada lõõgastumist. Hingamist ei ole vaja jõuga aeglustada.
5. Harjuta näolihaste teadlikku kasutamist. Õrnad näojoogaharjutused võivad aidata märgata näolihaste tööd ja vähendada tarbetut pingutamist.
6. Pööra tähelepanu unele ja stressile. Pidev koormus võib mõjutada lihaspingeid, valukogemust ja üldist enesetunnet.

Kui sul esineb püsiv valu, tundlikkuse muutus, lihasnõrkus või lõualuu liikumishäire, tasub pöörduda vastava tervishoiuspetsialisti poole.

Nägu on palju enamat kui nahk ja lihased

Meie nägu on keerukas süsteem, milles töötavad koos närvid, lihased, liigesed, veresooned ja sidekoed. 12 peaajunärvi aitavad meil tajuda ümbritsevat maailma, väljendada emotsioone, suhelda, süüa ja liikuda. Nende funktsioonide mõistmine annab väärtusliku aluse ka näojooga, lõualuu anatoomia ja osteopaatilise lähenemise paremaks mõistmiseks.

MaiWistikus lähtun põhimõttest, et nägu ei ole ülejäänud kehast eraldiseisev. Näo ja lõualuu pingete käsitlemisel on oluline märgata ka kaela, õlavöötme, hingamise ning igapäevaste harjumuste rolli.

Soovid oma näo- ja lõualuupingeid paremini mõista?

MaiWistiku Kalamaja stuudios saad tutvuda bukaalse näomassaaži, näojooga ja kraniosakraalteraapiaga.

Bukaalne näomassaaž keskendub muu hulgas näo ja mälumislihaste pehmete kudede käsitlemisele, näojooga aitab arendada teadlikumat lihaskasutust ning kraniosakraalteraapia pakub õrna puudutusega lõõgastuskogemust.

Tutvu kraniosakraalteraapiaga ja broneeri aeg

Loe lisaks: Kraniosakraalteraapia ja loomulik näotõstmine

Korduma kippuvad küsimused peaajunärvide kohta

1. Mitu peaajunärvi inimesel on? Inimesel on 12 paari peaajunärve, mis vahendavad sensoorset, motoorset ja autonoomset informatsiooni.
2. Milline närv juhib näolihaseid? Enamikku miimikalihastest juhib VII peaajunärv ehk näonärv.
3. Milline närv vastutab lõualuu liikumise eest? Mälumislihaste tööd juhib peamiselt V peaajunärvi ehk kolmiknärvi alalõuaharu motoorne osa.
4. Kas stress võib mõjutada lõualuupingeid? Jah. Stress ja suurenenud lihaspinge võivad olla seotud hammaste kokkusurumise ja lõualuu ebamugavusega, kuigi põhjuseid võib olla teisigi.
5. Kas uitnärv on seotud näolihastega? Uitnärv ei ole peamine näo miimikalihaseid juhtiv närv. Selle olulisemad ülesanded on seotud autonoomsete kehafunktsioonide, kõri ja neeluga.
6. Kuidas seostuvad peaajunärvid kraniosakraalteraapiaga? Osteopaatilise lähenemisega kraniosakraalteraapias pööratakse tähelepanu peaajunärvide anatoomilistele kulgemisteedele ning nendega seotud kolju-, näo- ja kaelapiirkondadele. Kasutatakse õrnu manuaalseid võtteid ümbritsevate kudede lõõgastamiseks.
7. Kas näojooga mõjutab peaajunärve? Näojooga kasutab lihaseid, mille liikumist juhivad peaajunärvid, eriti näonärv.