Botuliintoksiini süstid ja iseenda mürgitamine

Botuliintoksiini süstid võetakse tihti ette, sest nende mõte on ajutiselt takistada lihaste liikumist ja saada kiire tulemus. Seda toksiini toodab mikroob, mis põhjustab botulismi, teatud tüüpi toidumürgitust. Blogipostituses vaatame üle, millal kasutatakse ja kuidas see mürk kehale mõjub.

Botuliintoksiini süstid ja nende kasutamine

Nende süstide kõige levinum kasutusala on näolihaste ajutine lõdvestamine, mis põhjustavad kortse otsmikul ja silmaümbruses. Tasuks korraks mõelda ka sellele, et tegemist on peapiirkonnaga. Botuliintoksiini süste kasutatakse aga ka keha toimimist mõjutavate seisundite parandamisel. Näiteks:

• Laisk silm, mille kõige levinum põhjus on silmalihaste toonuse ebakõla.
• Silmade tõmblemise vähendamiseks süstitakse silmaümbruse lihastesse. 
• Hüperhidroos ehk liigne higistamine isegi siis, kui temperatuur ei ole kõrge. Tulemusena higistamine peatub.
• Krooniline migreen, mille puhul süstid võivad aidata peavalu sagedust vähendada.
• Kusepõie düsfunktsiooni korral võivad süstid aidata vähendada ka üliaktiivsest põiest põhjustatud kusepidamatust.

Botuliintoksiini süstid on tõepoolest tuntud oma kiirete ja märgatavate tulemuste poolest, kuid on oluline mõista, et nende toime on ajutine ning kestab tavaliselt umbes 12 nädalat pärast viimast protseduuri. Kuigi botuliintoksiin võib pakkuda ajutist leevendust mitmetele seisunditele nagu näiteks lihaspinged, migreenid või kosmeetilised mured, võib selle kasutamisega kaasneda mitmeid olulisi aspekte, mida tuleb arvestada.

Üks oluline aspekt on see, et pärast botuliintoksiini toime lõppemist võivad kroonilised sümptomid naasta või isegi süveneda. See võib olla tingitud mitmest tegurist, sealhulgas lihaste atroofiast, mis võib tekkida pikaajalise ja korduva botuliintoksiini kasutamise tagajärjel. Teine oluline aspekt on see, et mõnel juhul võib pärast botuliintoksiini kasutamise lõpetamist tekkida nn tagasilöögi efekt, kus sümptomid muutuvad tugevamaks või süvenevad ajutise leevenduse perioodi järel.

Lisaks võib botuliintoksiini süstimine kaasa tuua teatud riske ja kõrvaltoimeid, sealhulgas lihase nõrkust või ebamugavustunnet süstekohas, ajutist näonärvi halvatust, silmade kuivust ja muud. Seega on oluline, et botuliintoksiini kasutamist kaaludes arutaksid patsiendid hoolikalt oma arstiga võimalikke riske ning kaaluksid alternatiivseid võimalusi.

Botuliintoksiin süstid ja kõrvalmõjud

Botuliintoksiini kohta öeldakse, et need süstid on suhteliselt ohutud, kui neid teeb kogenud arst. Keegi ei defineeri ära, mida on mõeldud "suhteliselt ohutud" väite all. Samuti toonitatakse, et kuigi see on väga ebatõenäoline, võib süstitud toksiin kehas levida. Soovitus, mis juurde jagatakse toonitab, et piirkonda ei tohiks hõõruda ega masseerida vähemalt 24 tunni jooksul peale protseduuri. See võib aidata vältida toksiini levikut teise piirkonda. Võimalike kõrvaltoimete ja tüsistuste hulka aga kuuluvad:

1. Valu, turse või verevalumid süsti kohas
2. Peavalu või gripilaadsed sümptomid
3. Rippuvad silmalaud või kõverad kulmud
4. Viltune naeratus 
5. Silmade kuivus või liigne pisaravool
6. Lihaste nõrkus
7. Nägemisprobleemid
8. Rääkimis- või neelamisraskused
9. Hingamisprobleemid
10. Kaob kontroll põie üle

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (3–10% täiskasvanud patsientidest) on pärast süstimist süstekoha valu ja verevalumid, mittekaenlaalune higistamine, infektsioon, farüngiit, gripitunne, peavalu, palavik, kaela- või seljavalu, valu, sügelus ja ärevus. Rasketel juhtudel võib toksiin liikuda isegi ajju ja mõjutada hingamislihaseid, mis on eluohtlik. 2015 Karger International poolt avaldatud uuringust saad lugeda lähemalt kõrvalmõjude kohta.

Botuliintoksiini kõige kardetavam kõrvalmõju on selle poolt põhjustatud ajutine soovimatu lähedalasuva lihaskonna halvatus. Kuigi see efekt on tavaliselt ajutine ja taandub enamasti mõne kuu jooksul, võib mõnel patsiendil paranemine toimuda kiiremini, isegi mõne nädala jooksul, sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas süstikohast, tugevusest ja patsiendi individuaalsetest omadustest nagu näiteks lihaste tugevus ja vastuvõtlikkus.

Siiski on oluline märkida, et korduvad süstid samasse kehapiirkonda võivad suurendada riski lihaste püsiva halvatuse tekkeks. See võib olla tingitud lihaste järjestikusest nõrgenemisest ja atroofiast, mille tulemusena võib tekkida püsiv halvatus. Eriti tundlik on näonahk, kus botuliintoksiini kasutamine võib põhjustada näonärvi kahjustust või turset, mis omakorda võib viia näo halvatuse tekkeni.

Seetõttu on äärmiselt oluline, kes protseduuri läbi viib ja millisesse piirkonda süstitakse. Kogenud ja kvalifitseeritud meditsiinitöötajad peaksid olema kursis anatoomiliste struktuuridega ja teadma täpselt, kuhu botuliintoksiini süstida, et minimeerida võimalikke riske ja tagada parimad tulemused. Lisaks peaksid patsiendid enne protseduuri hoolikalt arutama oma murekohti ja ootusi oma arstiga ning küsima kõikvõimalikke küsimusi, et olla täielikult informeeritud ja enesekindel oma otsustes.

Maga selili

On tõepoolest põnev näha, kuidas inimesed panustavad oma protseduuridesse vastavalt sellele, kui palju nad nende eest maksavad. Näiteks pärast kosmeetilise botuliintoksiini süstimist on ülioluline järgida arsti antud juhiseid, eriti magamise osas. Tihti soovitatakse pärast süstimist magada selili, kuna kõhuli või külili magamine võib viia toksiini ebaühtlase ja soovimatu liikumiseni näo teistesse piirkondadesse. See omakorda võib tekitada tulemustes ebakorrapärasusi või isegi põhjustada verevalumeid.

Huvitaval kombel võib näha erinevat suhtumist, kui tegemist on näiteks näojooga tundide või töötubadega. Tihti võib juhtuda, et inimesed naeravad või ei võta tõsiselt soovitust harjutada selili magamist. Miks see nii on? Üks põhjus võib olla see, et näojooga on tuntud oma taskukohasuse ja kättesaadavuse poolest ning seetõttu võib psühholoogiliselt tunduda, et selle praktiseerimiseks pole vaja nii palju pingutada, kuna rahaline kohustus puudub või on minimaalne.

Lisaks võib mängida rolli ka see, et näojooga näeb esmapilgul välja lihtne ja lõbus tegevus, mis ei nõua suurt investeeringut või professionaalset sekkumist. Inimesed võivad seetõttu suhtuda vabamalt sellesse, kuidas nad oma igapäevaseid harjumusi ja rutiine kujundavad, isegi kui see hõlmab harjumuste muutmist näiteks magamisasendi osas.

Looduslik alternatiiv mürgile - näojooga

Oluline on rõhutada, et näojooga tulemused erinevad traditsioonilistest kosmeetilistest protseduuridest nagu näiteks botuliintoksiini süstid. Esimese puhul ei pruugi tulemused olla nii kiired ega vahetud, kuid järjepideva praktika ja harjutuste tegemise korral võid aja jooksul märgata märkimisväärseid muutusi oma näolihaste välimuses ja toonuses.

Näojooga lähenemine pakub võimalust õppida ära spetsiifilised harjutused ning neid teha endale sobival ajal ja kohas, mis võimaldab paindlikkust ja iseseisvust. Selleks võib olla vaid ühekordne väljaminek, näiteks juhendatud tunnis või töötoas osalemine, ning seejärel saab harjutusi jätkata kodus või mujal enda valitud keskkonnas. Lisaks sellele, et see võib olla finantsiliselt soodsam variant võrreldes regulaarsete süstidega, saab näojooga pakkuda ka muid lisaeeliseid, nagu stressi vähendamine ja üldise heaolutunde suurendamine.

Teisalt, botuliintoksiini süstide puhul on vaja regulaarseid protseduure, et säilitada soovitud tulemusi. Need süstid ei pruugi olla just odavad ning nende hind võib kujuneda oluliseks teguriks, eriti kui tuleb arvestada regulaarsete järelvisiitidega.

Seega seisneb valik sageli selles, millist lähenemist eelistatakse: kas eelistatakse vahetuid, kuid lühiajalisi tulemusi koos kulutustega ja regulaarsete korduvate protseduuridega või püütakse saavutada pikaajalisemaid, ent järkjärgulisi muutusi läbi järjepideva harjutamise ja looduslike meetodite kasutamise.

"Mulle on alati see mõte meeldinud, kuna olen mõelnud, et oskan vananeda ilma välise sekkumiseta. Olen tänulik, et on võimalik osaleda näojooga kursusel ja anda endale see võimalus. Aitäh."- Helle