Miks masseter ehk mälumislihas pingesse läheb ja kuidas seda lõdvestada?

Kas avastad end päeva jooksul hambaid kokku surumas? Ärkad hommikul pinges lõualuuga või tunned põskede ja oimukohtade piirkonnas väsimust? Üheks põhjuseks võib olla pinges masseter ehk suur mälumislihas.

Masseter on üks meie peamistest mälumislihastest ja osaleb iga päev tuhandetes väikestes tegevustes nagu söömisel, rääkimisel, neelamisel ja lõualuu stabiliseerimisel. Probleem võib tekkida siis, kui lihas ei tööta aktiivselt ainult siis, kui seda vajame, vaid saab pidevalt lisakoormust näiteks hammaste kokkusurumisest, bruksismist või muudest lõualuu pingemustritest.

Pinges mälumislihas võib väljenduda lõualuu väsimuse ja hellusena, kuid mõnel inimesel kaasnevad sellega ka oimupiirkonna pinged, peavalu, lõualiigese ebamugavus või tunne, et näo alumine osa on pidevalt „kokku surutud“.

MaiWistiku lähenemises vaatame nägu tervikuna. Nägu ei lõppe lõuajoone juures. Lõualuu funktsioon on seotud mälumislihaste ja lõualiigesega, kuid näopiirkonna enesetunnet võivad mõjutada ka kaela- ja õlavöötme pinged, hingamisharjumused, stress ning üldised kehahoiu- ja liikumismustrid.

Mis on masseter?

Masseter ehk suur mälumislihas (musculus masseter) on tugev paariline lihas, mis paikneb mõlemal pool nägu põsesarna ja alalõualuu vahel.

Selle üks peamisi ülesandeid on tõsta alalõuga ehk aidata suud sulgeda ja tekitada mälumiseks vajalikku jõudu. Masseter töötab koos teiste mälumislihastega, sealhulgas oimulihase ehk temporalis’e ning tiiblihastega.

Masseter aktiveerub tugevalt näiteks siis, kui:

• hammustame ja mälume;
• surume hambad kokku;
• krigistame hambaid;
• stabiliseerime alalõuga.

Proovi korraks asetada sõrmed põskedele veidi kõrvadest ettepoole ning suru hambad hetkeks õrnalt kokku. Tunned, kuidas lihas sõrmede all tugevamaks muutub? See ongi masseter.

Oluline on aga eristada tugevat lihast ja ülekoormatud lihast. Masseteri aktiivsus iseenesest ei ole probleem. Küsimus on selles, kas lihas saab pärast tööd jälle puhkeolekusse naasta või püsib lõualuu ka siis pinges, kui selleks tegelikult vajadust ei ole.

 

Kus masseter asub?

Masseter paikneb näo külgedel. Lihas algab põsesarna piirkonnast ning kinnitub alalõualuule, eelkõige selle nurga ja haru piirkonda.

Seetõttu tuntakse masseteri pinget sageli mitte ainult „lihases“, vaid laiemalt:

• põse külgmises osas;
• alalõualuu nurga juures;
• kõrva ees;
• lõualiigese läheduses;
• mõnikord oimu- ja näopiirkonnas.

Masseter asub ka väga lähedal TMJ-le ehk temporomandibulaarliigesele, mida eesti keeles nimetatakse alalõualiigeseks või lihtsalt lõualiigeseks.

Lihas ja liiges ei ole siiski üks ja sama asi. Lõualuu piirkonna valu ei tähenda automaatselt, et probleem on masseteris, ning pinges masseter ei tähenda automaatselt TMJ kahjustust. Just seetõttu on oluline vaadata sümptomeid tervikuna.

Kuidas aru saada, et masseter on pinges?

Pinges masseter võib anda endast märku mitmel erineval viisil.

Levinud sümptomid võivad olla:

• lõualuu väsimus või raskustunne;
• hellus alalõualuu külgedel;
• hommikune lõualuupinge;
• tunne, et hambad tahavad pidevalt kokku minna;
• hammaste kokkusurumine päeva jooksul;
• hammaste krigistamine öösel;
• pinge põskedes või oimupiirkonnas;
• peavalu, eriti oimupiirkonnas;
• ebamugavus närimisel;
• lõualiigese piirkonna tundlikkus;
• lõualuu jäikus;
• suu avamise ebamugavus või piiratus;
• ühe näopoole suurem pinge;
• visuaalselt tugevam või laiem alalõuapiirkond.

Kõik need sümptomid ei tähenda tingimata masseteri ülepinget. Lõualuu piirkonna vaevustel võib olla erinevaid põhjuseid, mistõttu tugevate või püsivate sümptomite puhul on oluline lasta olukorda hinnata sobival spetsialistil.

Miks mälumislihas pingesse läheb?

Ühte universaalset põhjust ei ole. Sageli on tegemist mitme teguri kombinatsiooniga.

1) Stress ja lõualuu pinge

Stressi ajal muutub sageli ka see, kuidas me oma keha hoiame. Õlad võivad tõusta, hingamine muutuda pinnapealsemaks ning inimene võib hakata märkamatult lõualuud jäigalt hoidma või hambaid kokku suruma.

See ei tähenda, et kõik lõualuuprobleemid oleksid „lihtsalt stressist“. Küll aga võib emotsionaalne stress olla üks teguritest, mis on seotud bruksismi ja müofastsiaalse TMD sümptomitega. Seetõttu ei vaata ma lõualuupinget ainult lokaalse lihasprobleemina. Mõnikord vajab tähelepanu masseter, teinekord aga ka see, miks keha seda pinget pidevalt hoiab.

2) Bruksism ja hammaste kokkusurumine

Üks sagedasi masseteri ülekoormusega seotud tegureid on bruksism ehk korduv mälumislihaste aktiivsus, mis võib väljenduda hammaste krigistamise, kokkusurumise või lõualuu pinges hoidmisena.

Bruksism ei tähenda ainult öist hammaste krigistamist. Eristatakse une- ja ärkveloleku bruksismi. Päevasel ajal võib inimene näiteks keskendudes, arvutiga töötades, trenni tehes või stressirohkes olukorras hoida lõualuud pinges või suruda hambaid kokku, ise seda märkamata.

Une ajal võib bruksism väljenduda hammaste kokkusurumise või krigistamisena. Sellele võivad viidata näiteks:

• hommikune lõualuu väsimus või jäikus;
• hellad või pinges mälumislihased;
• oimupiirkonna peavalu;
• hammaste kulumine või kahjustused;
• partneri kuuldud öine hammaste krigistamine.

Kui masseter peab korduvalt tugevat jõudu rakendama ka ajal, mil me ei söö ega näri, suureneb mälumislihaste koormus. Pikema aja jooksul võib see olla seotud lihaste valulikkuse, väsimuse või suurenemisega.

Kui märkad end päeva jooksul sageli hambaid kokku surumas, tasub esmalt hakata seda harjumust teadlikult jälgima. Kui esineb ka hammaste kulumist, tugevat öist krigistamist, valu või muid lõualuupiirkonna sümptomeid, tasub olukorda hinnata koos hambaarsti või muu sobiva spetsialistiga.

3) Ühe poolega mälumine

Paljudel inimestel on harjumus kasutada söömisel ühte suupoolt rohkem kui teist. Ajutine eelistus ei tähenda automaatselt probleemi. Kui aga üks pool saab aastaid järjepidevalt suurema koormuse, võivad parema ja vasaku poole lihaste töö ning koormus erineda.

Ühepoolse mälumise taga võib omakorda olla mõni põhjus: hammaste tundlikkus, puuduv hammas, hambumus, varasem hambaravi, lõualiigese ebamugavus või lihtsalt aastatega kujunenud harjumus.

Kui märkad tugevat ühepoolset mälumist koos valu või lõualiigese probleemidega, tasub tegeleda ka põhjusega, mitte ainult pinges lihasega.

4) Lõualuu, kael ja kehahoiak

Lõualuu ei tööta ülejäänud kehast eraldiseisvalt. Pea, kael, õlavööde, hingamine ja lõualuu moodustavad funktsionaalselt omavahel seotud piirkonna. See ei tähenda, et halb rüht oleks automaatselt TMJ-probleemide põhjus, kuid kliinilises käsitluses võib olla oluline hinnata ka kaela ja kraniotservikaalse piirkonna seisundit.

See on ka üks põhjuseid, miks MaiWistiku lähenemine ei piirdu ainult näoga. Nägu ei lõppe lõuajoone juures.

Kui töötame ainult kohaga, kus pinge parasjagu tunda annab, kuid jätame tähelepanuta ülejäänud pingemustri, võib osa probleemist jääda märkamata.

 

Pinges masseter ja peavalu

Kas lõualuupinge võib põhjustada peavalu? Mõnel inimesel võivad mälumislihaste ja lõualuu piirkonna probleemidega kaasneda peavalud, eriti oimupiirkonnas.

Masseter ei tööta üksi. Üks teine oluline mälumislihas on temporalis ehk oimulihas, mis paikneb kolju külgedel oimupiirkonnas ja osaleb samuti alalõua liigutamises.

Kui inimene surub sageli hambaid kokku või esineb bruksism, saavad koormust mitmed mälumislihased. Seetõttu võib lõualuuprobleemiga inimene tunda pinget nii põskedes kui oimukohtades.

Peavalu põhjuseid on aga palju. Uut, tugevat, korduvat või ebatavalist peavalu ei tohiks automaatselt masseteri süüks panna.

Masseter ja TMJ ehk lõualiiges

TMJ (temporomandibular joint) ehk alalõualiiges ühendab alalõualuu koljuga ning võimaldab meil suud avada ja sulgeda, rääkida, haigutada ning süüa. TMD ehk temporomandibulaarsete häirete mõiste on laiem ja võib hõlmata nii lõualiigest kui mälumislihaseid.

Siin on oluline vahe: klõpsuv lõualuu ei võrdu pinges masseteriga. Liigeses tekkiva heli põhjuseks võib olla näiteks liigeseketta ehk diski liikumine või mõni muu liigesesisene muutus. 

Lõualuupiirkonna pinge puhul ei pruugi piisata ainult masseteri tugevast masseerimisest. Masseter, teised mälumislihased, TMJ ehk lõualiiges, kael ja ümbritsevad pehmed koed töötavad omavahel seotud süsteemina. Seetõttu kasutan MaiWistiku bukaalses süvakoe näomassaažis lisaks suusisesele tööle ka oma osteopaatiaõpingutest pärinevaid pehmekoe- ja manuaalseid võtteid.

Töö ei keskendu ainult sellele, kus pinge tunda annab, vaid vaatan laiemalt, kuidas liigub lõualuu, milline on mälumislihaste toonus, kas üks näopool on teisest rohkem koormatud ning milliseid pingeid esineb näo, kaela ja õlavöötme piirkonnas.

Vastavalt individuaalsele pingemustrile võib käsitlus hõlmata masseteri ja teiste mälumislihaste pehmekoetööd, bukaalset ehk suusisest massaaži ning osteopaatilisi manuaalseid võtteid. Just see terviklik lähenemine eristab MaiWistiku bukaalset tööd tavapärasest näomassaažist.

Eesmärk ei ole jõuga „lahti masseerida“ ühte pinges lihast, vaid toetada lõualuu ja seda ümbritsevate kudede vabamat funktsiooni ning vähendada liigset lihaspinget.

Kui aga lõualuu lukustub, suu avamine on märgatavalt piiratud, esineb tugev või süvenev lõualiigese valu või sümptomid on tekkinud trauma järel, vajab olukord esmalt hambaarsti, arsti või muu sobiva tervishoiuspetsialisti hinnangut.

Kas pinges masseter võib muuta näokuju?

Võib, kuid siin tasub vältida lihtsustatud väidet, et iga kandilisem nägu tähendab „pinges masseteri“. Näokuju mõjutavad muu hulgas geneetika, luustik, nahaalune rasvkude, vanus ja lihaste anatoomia.

Masseter on siiski piisavalt suur ja tugev lihas, et selle suurus võib mõjutada alalõua piirkonna visuaalset kuju. Kui lihas saab pikema aja jooksul palju koormust, võib tekkida masseteri hüpertroofia ehk lihase suurenemine. Uuringutes on leitud seoseid bruksismi ning masseteri suurema ristlõikepindala vahel.

See võib muuta näo alumise kolmandiku visuaalselt:

• laiemaks;
• kandilisemaks;
• tugevamaks;
• ühepoolse koormuse korral asümmeetrilisemaks.

See ei tähenda, et eesmärk peaks olema masseter „väiksemaks masseerida“. Minu lähenemise keskmes on eelkõige funktsioon ja liigse pinge vähendamine. Kui lihased saavad vabamalt liikuda ja nägu ei ole pidevalt kokku surutud, võib ka näoilme tunduda pehmem ja lõdvestunum.

 

Kuidas masseteri lõdvestada?

Kui mälumislihase pinge taga ei ole seisund, mis vajab esmalt meditsiinilist või hambaravialast sekkumist, saab igapäevaste harjumustega lõualuu liigset koormust vähendada.

1) Teadlik lõualuu puhkeasend

Esimene samm on hakata märkama, mida sinu lõualuu päeva jooksul teeb. Kontrolli ennast aeg-ajalt:

• Kas mu hambad on praegu kokku surutud?
  • Puhkeolekus ei pea hambad olema pidevalt tugevalt kontaktis. Lõualuu võiks olla vaba ja näolihased pehmed.
• Pane endale näiteks arvuti juurde või telefoni meeldetuletus: „Kus on mu lõualuu?“
  • Juba harjumuse teadvustamine võib olla oluline samm, eriti päevase hammaste kokkusurumise puhul.

2) Hingamine ja stress

Kui märkad, et lõualuu pinge suureneb just kiiretel või stressirohketel perioodidel, tasub vaadata laiemat pilti. Proovi aeg-ajalt kontrollida:

• kas hoiad hinge kinni;
• kas hingad väga pinnapealselt;
• kas õlad on kõrgel;
• kas keel ja lõualuu on pinges;
• kas hambad on kokku surutud.

Rahulik hingamine ei „ravi“ TMJ-d ega bruksismi, kuid võib aidata vähendada üldist pingeseisundit ja muuta oma lõualuu harjumused teadlikumaks.

3) Masseteri massaaž

Masseterile võib teha õrna enesemassaaži. Leia lihas, asetades sõrmed põse küljele ja surudes hetkeks hambad kokku. Seejärel lõdvesta lõualuu.

Masseeri piirkonda sõrmeotstega rahulikult väikeste ringjate liigutustega. Surve ei pea olema tugev ja rohkem ei tähenda alati paremat. Kui piirkond on väga valulik, esineb turse, äge põletik, trauma või lõualuu liikumine on piiratud, ei ole jõuline enesemassaaž sobiv esimene lahendus.

4) Bukaalne massaaž

Kui pindmisest massaažist ei piisa ning lõualuu ja näo piirkonnas on pikemaajaline pingemuster, võib üheks toetavaks võimaluseks olla bukaalne ehk suusisene näomassaaž.

Bukaalse töö eripära seisneb selles, et näo- ja lõualuupiirkonna kudesid käsitletakse nii väljastpoolt kui suu kaudu. MaiWistiku bukaalses süvakoe näomassaažis ei vaata ma ainult ühte pinges punkti. Tähelepanu saavad vastavalt inimese vajadusele:

• mälumislihased;
• näolihased;
• lõualuu piirkond;
• suuümbruse koed;
• kael;
• õlavööde;
• inimese üldine pingemuster.

See on koht, kus kohtuvad minu jaoks nägu, lõualuu ja keha terviklik käsitlus. Eesmärk ei ole lihtsalt „mudida masseter pehmeks“, vaid mõista, kus inimene pinget hoiab ja millised piirkonnad võivad seda mustrit toetada.

5) Kraniosakraalteraapia, stress ja lõualuupinge

Kui märkad, et lõualuu ja masseter lähevad pingesse just stressirohketel perioodidel, tasub lisaks lihaste lokaalsele käsitlusele pöörata tähelepanu ka keha üldisele pingeseisundile.

Üheks õrnaks terviklikuks lähenemiseks on kraniosakraalteraapia, kus kasutatakse kergeid manuaalseid võtteid ning töötatakse keha ja koljupiirkonnaga ilma tugeva surveta. MaiWistiku lähenemises aitab kraniosakraalne töö täiendada masseteri ja lõualuu lokaalset käsitlust eelkõige siis, kui pingemustriga kaasnevad stress, kaela- ja õlavöötme pinged või raskus üldiselt lõdvestuda.

Minu jaoks on siin oluline vaadata inimest tervikuna: masseter võib olla koht, kus pinge väljendub, kuid alati ei ole mõistlik keskenduda ainult sellele ühele lihasele.

Seetõttu võivad lõualuupiirkonna käsitluses vastavalt inimese vajadusele kohtuda bukaalne massaaž, osteopaatilised manuaalsed võtted ja kraniosakraalteraapia, eesmärgiga toetada lõualuu ja ümbritsevate kudede lõdvestumist ning keha üldist rahunemist.

Millal tuleks pöörduda hambaarsti või teise spetsialisti poole?

Masseteri pinge ei ole alati lihtsalt massaaži vajav lihaspinge. Kindlasti tasub pöörduda hambaarsti, arsti või muu sobiva tervishoiuspetsialisti poole, kui:

• esineb tugev või süvenev valu;
• sümptomid tekkisid pärast traumat;
• hambad on kulunud, mõranenud või tundlikud;
• kahtlustad tugevat öist bruksismi;
• lõualiiges on valulik või turses;
  
• sümptomid püsivad või süvenevad hoolimata eneseabist.

Bruksismi korral on hambaarsti hinnang eriti oluline, sest hammaste pikaajaline tugev kokkusurumine ja krigistamine võib kahjustada hambaemaili.

Lõualuupiirkonna probleemide käsitlus võib vajadusel olla multidistsiplinaarne ning sõltuvalt põhjusest võivad olla kaasatud hambaarst, suu-, näo- ja lõualuukirurg või teised spetsialistid.

Lõualuu ei ole näost ega kehast eraldiseisev

Kui masseter on pinges, on lihtne keskenduda ainult sellele ühele lihasele. Tegelikult võib lõualuu piirkond anda meile märku palju laiemast koormusmustrist.

Kas surud stressi ajal hambaid kokku? Kas kasutad närides valdavalt ühte poolt? Kas ärkad hommikuti pinges lõualuuga? Kas kael ja õlad on samuti pidevalt pinges?

Just nende seoste märkamine on minu töö üks olulisemaid osi. MaiWistiku suund on liikunud järjest enam taimedest nahani, nahast lihasteni ning lihastest keha ja närvisüsteemi tervikliku mõistmiseni. Sest nägu ei lõppe lõuajoone juures.

Kui sinu masseter ja lõualuu on pidevalt pinges

Kui tunned pidevat lõualuupinget, surud hambaid kokku või masseter on katsudes tugev ja hell, võib MaiWistiku bukaalne süvakoe näomassaaž olla üks võimalus toetada näo- ja lõualuupiirkonna lõdvestumist.

75-minutilise hoolduse käigus töötan vastavalt sinu individuaalsele pingemustrile näo-, mälumis-, lõualuu- ja kaelapiirkonnaga nii väliselt kui suusiseselt. Iga nägu ja iga lõualuu on erinev ja seepärast ei tee ma kõigile täpselt sama massaaži.

Broneeri bukaalne näomassaaž Tallinnas ja tule oma lõualuu pingemustrit lähemalt vaatama.