Kleopatra ilu saladused: teekond oliiviõli maailma

Kas teadsid, et oliivid on puuviljad? Oliivides on umbes 60% vett, samas kui arbuusis on umbes 90% vett. Huvitaval kombel me ei mõtle oliivist kui traditsioonilisest puuviljast, kuid tegelikult on nad väikesed, ovaalse kujuga viljad, mis kasvavad oliivipuul (Olea europaea). Botaaniliselt klassifitseeritakse oliivid puuviljadeks nende struktuuri ja päritolu tõttu, sest need arenevad õitsva taime õisikust. Oliive kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ning need on oluline osa Vahemere köögist. Lisaks on oliiviõlil oluline roll ka kosmeetikatööstuses.

Kuidas oliiviõli jaguneb?

Oliiviõli maailm on rikkalik ja mitmekesine, pakkudes erinevaid kategooriaid vastavalt oma omadustele ja valmistamismeetoditele. Extra virgin (ekstra neitsioliiviõli) valitseb selles maailmas kõrgeima kvaliteedi ja puhtusega. Selle ülima puhtuse saavutamiseks korjatakse oliivid õigel küpsusastmel ning need pressitakse esimese külmpressimise meetodil. Extra virgin oliiviõli uhkeldab oma madala happesusega, mis jääb alla 0,8%. Kui see tõeline eliksiir oma merevaigukarva vedelikuna pudelist voolab, õhkub sellest puuviljane maitse ja lummav aroom. Võimalusel kasuta vaid seda õli.

Virgin (neitsioliiviõli) on samuti väärtuslik oliiviõli kategooria, kuid selle happesus võib olla kuni 2%. Ehkki veidi tagasihoidlikum maitse ja aroomiga võrreldes eelnevaga, pakub virgin oliiviõli endiselt meeldivat naudingut oma loomuliku päritolu kaudu.

Rafineeritud oliiviõli ei ole enam kasulikkuse poolest korralik õli, sest on läbinud täiendava töötlemisprotsessi, kus kuumutamise ja keemiliste protsesside abil eemaldatakse defektid ja lõhn. Siin rafineerimisprotsessis võib tootja segada hulka neitsioliiviõli, et anda sellele pisut maitseküllasust ja aroomi. Toidutööstus kasutab seda õli näiteks konservides. Rafineeritud õli võiks jätta poeriiulile, sest kasulikkust sa sellest õlist suurt ei leia.

Kosmeetikatööstus kasutab tihti ekstra neitsioliiviõli asemel töödeldud oliiviõli sel lihtsal põhjusel, et muidu ei saa sinna lõhnaaineid lisada, sest need ei oli piisavalt tugevad katmaks ekstra neitsioliiviõli looduslikku lõhna. Töötlemise tulemusena aga kasulikud omadused vähenevad kordades. Meie kasutame oma toodangus vaid ekstra neitsioliiviõli.

Happelisus ei ole oliiviõliga seotud

Oliiviõli oma olemuselt ei ole happeline. Siiski kasutatakse terminit "happeline" tavaliselt oliiviõlis sisalduvate vabade rasvhapete taseme väljendamiseks, mis omakorda mõjutab selle kvaliteeti ja maitset. Vabad rasvhapped on looduslikud koostisosad kõikides toiduõlides ja -rasvades, sealhulgas oliiviõlis. Need tekivad triglütseriidide hüdrolüüsi käigus, mis on peamised komponendid õlides ja rasvades.

Oliiviõli happesustase näitab selle kvaliteeti ja ulatust, mil määral see on lagunenud või oksüdeerunud. Mida kõrgem on vabade rasvhapete sisaldus, seda madalam on oliiviõli kvaliteet. Kõige kvaliteetsem ekstra neitsioliiviõli omab madalaimat happesustaset (alla 0,8%). Madalama kvaliteediga oliiviõlid, nagu tavaline (kuni 2%) või rafineeritud oliiviõli (üle 2%), võivad omada kõrgemat happesustaset.

Seega, kui räägime oliiviõlist kui "happelisest", viitame tegelikult vabade rasvhapete sisaldusele ja sellest tulenevale kvaliteedile, mitte selle pH tasemele. On oluline märkida, et oliiviõli kontekstis ei tähenda "happeline" termin hapukat maitset või madalat pH-d, nagu näiteks tsitrusviljadel.

Polüfenoolid ja nahk

Oliiviõli peidab endas tõelist looduse tarkust. Selles sisalduvad antioksüdandid, nagu polüfenoolid, seisavad ustavalt oksüdatsiooniprotsessi vastu. Nad trotsivad vabade radikaalide rünnakut, mis muidu õli kiirelt riknema sunniks. Oliiviõli teab, et tema värskena püsimise saladus peitub antioksüdantides, mida ta ajas nutikalt kasutab. Hetkel aga, kui need vaprad kaitsjad õlis end ammendavad, siis õli rääsub. Antioksüdandid, mis loodus helde käega on meile oliiviõli sisse andnud, polnud mõeldud vaid inimese heaoluks, vaid just taime enda kaitseks ja pikemaks säilimiseks. Korralikult jahedas, pimedas kohas otsese päikesevalguse ja soojusallikate eest kaitstult võib avamata oliiviõli säilida umbes 2 aastat.

Oliiviõlis leiduvad polüfenoolid on tõelised nahahoolduse superkangelased, tänu oma võimsatele antioksüdantsetele ja põletikuvastastele omadustele. Need imelised ühendid suudavad nahka kaitsta mitmeti:

• Nad astuvad võitlusse vabade radikaalide vastu, mis on nagu nahale ohtlikud. Oliiviõlis sisalduvad polüfenoolid neutraliseerivad need pahalased ning takistavad nende kahjulikku mõju naharakkudele. Nii aitavad nad ennetada enneaegset vananemist, mis on tingitud keskkonna saasteainetest, päikesekiirgusest ja muudest kahjulikest teguritest.
• Lisaks pakuvad polüfenoolid leevendust põletikulistele nahahaigustele, nagu akne, ekseem ja psoriaas. Need võitlevad põletikuga, rahustades nahka ning vähendades punetust ja ärritust, mis sageli nende haiguste kaaslaseks on.
• Oliiviõli ja selle polüfenoolid on tõelised niisutuskunstnikud. Nad hoiavad nahka mõnusalt niisutatuna, lukustades niiskuse naha sisse. Lisaks tekitavad nad nahale kaitsva barjääri, mis takistab niiskuse kadu ja annab nahale sileduse ning elastsuse.
• Nahale noorusliku välimuse tagamiseks stimuleerivad polüfenoolid kollageeni tootmist, mis on naha elastsuse ja tugevuse võti. Nad kaitsevad kollageeni ja elastiini lagundavate ensüümide eest ning aitavad säilitada naha tervet struktuuri. Tulemuseks on pinguldunud nahk ja vähem nähtavad kortsud.
• Polüfenoolid tugevdavad naha loomulikku barjääri, mis kaitseb seda väliskeskkonna mõjude eest. Nad toimivad justkui kilp, mis aitab säilitada niiskust ja hoida nahka tervena ning vastupidavana.

Nii et kui soovid oma nahale parimat, lase oliiviõli polüfenoolidel teha oma imetööd, kuid ära unusta ka üldist nahahooldusrutiini ja tervislikke eluviise, mis toetavad sinu naha ilu ja tervist.

Kuidas ekstra neitsioliiviõli valmistatakse?

Meile toodetes on vaid ekstra neitsioliiviõli, sest tahame tagada parima kvaliteedi. Selle õli tehases valmistamine aga läbib mitmeid põnevaid etappe, mis tagavad kõrgekvaliteedilise ja maitsva lõpptulemuse. Käsime hiljuti ise Hispaanias Olivares de Altomira istanduses ja tehases ning see laiendas tunduvalt silmaringi oliivimaastikul.

Esmalt korjatakse hoolikalt oliivid, kas käsitsi või kasutades spetsiaalset mehaanilist koristusseadet. Oluline on valida oliivid õigel küpsusastmel, et saavutada parim maitse ja kvaliteet. Erinevatel kuudel on õlil erinev tulemus. Oliiviõli tuleb teha samal päeval kui viljad korjatakse. Suurtööstuses aga pestakse oliivid ära, sest need raputatakse korje protsessis mullale, sest nii saab kiiremini suurema hulga lühema ajakuluga kätte ning puhastamiseks kasutatakse vett. Vesi aga on polüfenoolide kõige suurem vaenlane, sest eemaldab eemaldab neid.

Koristatud oliivid läbivad seejärel põhjaliku sorteerimise protsessi. Kõik lehed, oksad või kahjustatud oliivid eemaldatakse hoolikalt, et tagada ainult puhtad ja terved oliivid õli tootmiseks.

Järgmisena tulevad mängu purustamisetapid. Traditsiooniliselt kasutati kiviveskeid, kuid tänapäevased tehased kasutavad roostevabast terasest või graniidist veskeid. See protsess purustab oliivid, vabastades õli sisaldava pasta. Oliivipasta sisaldab kõike - koort, viljalihast ja kive.

Nüüd on aeg eraldada õli pasta ülejäänud komponentidest. Seda tehakse õrnalt segades või malakseerides. Malakseerimine aitab õlipiiskadel ühineda ja suurendab ekstraheerimise efektiivsust. See võib kesta 20 kuni 40 minutit, olenevalt soovitud tulemusest.

Pärast malakseerimist suundub oliivipasta karahvini või tsentrifuugi. Seal läbib see eraldusprotsessi, kus õli eraldatakse tahketest komponentidest nagu tselluloos ja süvend. Tsentrifugaaljõud või gravitatsioon aitavad eraldada õli, vett ja tahkeid aineid ning viivad lõpuks puhta ja selge ekstra neitsioliiviõli. Eelnevat lugedes mõistad, et masinas töödeldakse isegi esimese pressi õli ja seda umbes 28 Cjuures, sest muidu ei saa õli oliivist lihtsalt kätte. Ja juba siin hakkavad vajalikud polüfenoolid hävima. 

Lisaks võib ekstraheeritud õli filtreerida, et eemaldada järelejäänud lisandid või setted. See samm tagab toote lõpliku selguse ja puhtuse ning võib hõlmata erinevaid meetodeid, näiteks filtrite kasutamist või loomulikku settimist aja jooksul.

Lõpuks tuleb ekstra neitsioliiviõli hoida säilitamiseks sobivates anumates, nagu roostevabast terasest mahutid. Õli tuleb kaitsta valguse, kuumuse ja õhu eest, mis võivad mõjutada selle maitset ja kvaliteeti. Valmis õli villitakse tavaliselt tumedasse klaasi või muusse sobivasse pakendisse, et säilitada selle kvaliteet ja kaitsta seda. Just sellepärast on ka meie tooted tumedas klaasis, et päike ei saaks liiga teha.

Meie valikust leiad imelise kuldse eliksiiri kõigist toodetest peale kehaõli Bloomiku.

 Olivares de Altomira istandus, Cuenca Hispaania