Nägu mäletab stressi: kuidas lõualuu pinge mõjutab näo vananemist?

Nägu näitab stressi sageli välja juba enne, kui me seda ise teadlikult märkame. Pingeline periood tööl, emotsionaalne koormus, vähene uni või pidev tunne, et peame kuhugi kiirustama, võib järk-järgult muutuda nähtavaks selles, kuidas me oma nägu ja keha hoiame. Õlad tõusevad, hingamine muutub pinnapealsemaks, otsmik tõmbub pingesse, keel surub tugevamalt ning lõualuu hakkab kokku tõmbuma.

Alguses võivad need muutused olla ajutised. Kui stressist saab aga pidev taustaseisund, võivad lihased justkui unustada, kuidas täielikult lõdvestuda. Seetõttu ei ole lõualuu pinge peaaegu kunagi ainult lõualuu probleem. Sageli on see seotud närvisüsteemi, hingamise, kehahoiaku, keele, kaela ja õlavöötmega. Aja jooksul võivad need mustrid mõjutada ka seda, kuidas nägu välja näeb, liigub ja vananeb.

Lõualuu pinge ei põhjusta automaatselt kortse ega tähenda, et nahk vananeb tingimata kiiremini. Küll aga võivad krooniline lihaspinge, hammaste kokkusurumine, bruksism, häiritud uni ja muutunud kehahoiak anda näole raskema, väsinuma, asümmeetrilisema või kokkusurutuma ilme.

 

Mis juhtub näo ja lõualuuga stressi ajal?

Sümpaatiline närvisüsteem on autonoomse närvisüsteemi osa, mis valmistab meid ette võimalikule ohule reageerimiseks. See toetab meile tuttavat „võitle või põgene” reaktsiooni ning aitab kehal kiiresti tegutseda, kui olukord seda nõuab.

See reaktsioon on vajalik ja kaitsev. Probleem ei ole sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumises, vaid selles, kui keha jääb pikaks ajaks valvelolekusse ega taastu pärast pingelist olukorda piisavalt.

Tänapäevane stress ei tulene alati otsesest füüsilisest ohust. Tähtajad, emotsionaalsed konfliktid, rahamured, pidevad teavitused, suur vastutus ja vähene taastumisaeg võivad panna keha käituma nii, nagu oleks kohe midagi juhtumas.

Sellises seisundis eelistab keha lõõgastumisele valmisolekut. Hingamine võib muutuda kiiremaks ja pinnapealsemaks, õlad tõusta üles ning lõualuu, suu ja silmade ümbruse lihased pingulduda.

Mõni inimene surub hambad kokku keskendumise ajal. Teine surub keelt tugevalt suulae vastu, hoiab hinge kinni või krigistab öösel hambaid, ise seda teadmata. Stressireaktsioon ei piirdu ainult emotsioonidega. Pikaajaline stress mõjutab mitmeid organismi süsteeme ning korduva või kroonilise stressi füsioloogiline mõju võib aja jooksul muutuda kehale koormavaks.

Krooniline stress kui terviseprobleem

Kuigi inimesed on stressi kogenud kogu inimajaloo jooksul, on selle süstemaatiline käsitlemine meditsiinilise ja füsioloogilise nähtusena võrdlemisi uus. Umbes viimase saja aasta jooksul on teadus hakanud järjest põhjalikumalt uurima, kuidas pikaajaline stress mõjutab keha ja tervist. Tänapäevasele stressikäsitlusele pani olulise aluse Hans Selye, kes uuris 1930. aastatel organismi üldist kohanemisreaktsiooni pikaajalistele koormustele. 20. sajandi keskpaigaks hakati stressi üha enam seostama ka erinevate terviseprobleemide kujunemise ja süvenemisega.

See ei tähenda, et igasugune stress oleks kahjulik. Lühiajaline stress võib aidata meil keskenduda, tegutseda ja keerulise olukorraga toime tulla. Probleem tekib siis, kui pingeseisund muutub krooniliseks. Keha võib küll väliselt puhata, kuid sisemiselt jätkub valmisolek reageerida. Südametegevus, hingamine, lihastoonus, seedimine, uni ja tähelepanu võivad jääda mõjutatuks ka siis, kui otsest ohtu enam ei ole.

Seetõttu peetakse tervise seisukohalt hädavajalikuks mitte ainult võimet stressile reageerida, vaid ka võimet pärast pingutust taastuda. Hästi toimiv närvisüsteem ei ole kogu aeg ainult rahulik. See suudab paindlikult liikuda aktiveerumise ja taastumise vahel. Me vajame sümpaatilist aktiivsust tegutsemiseks, kuid vajame ka parasümpaatilist aktiivsust puhkamiseks, seedimiseks, taastumiseks ja sisemise tasakaalu toetamiseks.

Parasümpaatiline närvisüsteem ja päriselt puhkamine

Parasümpaatiline närvisüsteem toetab rahulikumaid „puhka ja seedi” protsesse. Selle aktiivsus aitab kehal energiat säästa ning toetab muu hulgas seedimist, südametegevuse rahunemist, süljeeritust ja mitmeid taastumisega seotud funktsioone.

Kui keha tunneb end piisavalt turvaliselt, et sellesse rahulikumasse seisundisse liikuda, võib hingamine süveneda, õlavööde pehmeneda ning näo- ja lõualuulihased hakata lõdvestuma.

Kui keha veedab aga suure osa päevast võitluseks, põgenemiseks või enesekaitseks valmistudes, muutub päriselt puhkamine keeruliseks isegi siis, kui istume füüsiliselt paigal. Võime küll õhtul diivanile heita, kuid samal ajal jätkata mõtetes tööprobleemide lahendamist, kerida telefonis lõputut infovoogu, hoida kõhulihaseid pinges ja suruda hambaid kokku.

Füüsiline paigalseis ei tähenda alati, et närvisüsteem puhkab. Sellepärast ei piisa taastumiseks alati ainult sellest, et võtame endale vaba õhtu. Keha peab saama ka signaale, mis aitavad tal tajuda, et praegusel hetkel ei ole vaja valmis olla võitlemiseks, põgenemiseks ega enda kaitsmiseks.

Uitnärv aitab ajul ja kehal omavahel suhelda

Uitnärv ehk vagusnärv on kümnes kraniaalnärv ja üks ulatuslikuma kulgemisega närve inimese kehas. See sisaldab nii sensoorseid kui ka motoorseid närvikiude ning osaleb aju ja mitmete keha piirkondade vahelises kahesuunalises infovahetuses.

Uitnärv kulgeb ajutüvest kaela kaudu rindkere ja kõhuõõne suunas ning on seotud muu hulgas neelu, kõri, südame, kopsude ja seedesüsteemiga. Suur osa uitnärvi kiududest edastab kehast ajule informatsiooni selle kohta, mis organismis toimub.

Sõna vagus tähendab ladina keeles „rändavat” või „uitavat”, viidates närvi pikale ja laialdasele teekonnale kehas. Uitnärvi anatoomilisi omadusi kirjeldas juba teisel sajandil Kreeka-Rooma arst Claudius Galenus, kes elas umbes aastatel 129–216 pKr. Tema töid peetakse üheks varasemaks dokumenteeritud etapiks uitnärvi ja selle harude anatoomilise kulgemise mõistmisel.

Tänapäeval teame, et uitnärv moodustab olulise osa parasümpaatilisest närvisüsteemist ning osaleb keha rahunemise ja taastumisega seotud protsessides. Samas ei tööta uitnärv kehast eraldiseisva „lõõgastumisnupuna”. Närvisüsteemi seisundit mõjutavad korraga hingamine, uni, valu, emotsioonid, keskkond, liikumine, suhted, turvatunne ja mitmed teised tegurid. Täpsem on rääkida närvisüsteemi paindlikkuse toetamisest, mitte lihtsalt uitnärvi „sisse- või väljalülitamisest”.

Kuidas on uitnärv seotud näo ja lõualuuga?

Uitnärv ei ole peamine lõualuulihaseid liigutav närv. Lõualuu ja näopiirkonna funktsioonis osalevad mitmed kraniaalnärvid, lihased, liigesed ja sidekoelised ühendused.

Sellegipoolest on uitnärv oluline tervikliku närvisüsteemi seisukohalt. Kui inimene on pidevalt valvel, võib keha säilitada kõrgema lihastoonuse ka lõualuus, kaelas, õlgades ja hingamislihastes.

Rahulikum närvisüsteemi seisund võib seevastu luua paremad tingimused selleks, et:

• hingamine muutuks aeglasemaks ja sügavamaks;
• õlad ei püsiks pidevalt kõrgel;
• lõualuu saaks liikuda vabamasse puhkeasendisse;
• näolihased ei peaks kogu aeg kaitseasendit hoidma;
• uni ja üldine taastumine saaksid paraneda;
• inimene märkaks kiiremini, millal ta hambaid kokku surub.

Seetõttu on näo- ja lõualuupingete puhul oluline vaadelda korraga nii kohalikke lihaspingeid kui ka üldist närvisüsteemi seisundit.

 

TMJ pinge ei ole ainult lõualuu probleem

Temporomandibulaarliiges ehk TMJ ühendab alalõua koljuga. Kasutame seda rääkides, närides, neelates, haigutades ja emotsioone väljendades.

Lühend TMJ tähistab liigest ennast. TMD ehk temporomandibulaarne düsfunktsioon on laiem mõiste, millega kirjeldatakse probleeme, mis puudutavad lõualiigest, mälumislihaseid ja neid ümbritsevaid struktuure.

Lõualuu ei tööta isoleeritult. See on osa laiemast funktsionaalsest ahelast:

• lõualuu → keel → keeleluu piirkond → kael → õlad → hingamismuster

Keele asend mõjutab neelamist ja lõualuu stabiilsust. Keeleluu ümber paiknevad lihased ühenduvad lõualuu, kurgu, kaela ja rindkere piirkonnaga. Pea asend mõjutab seda, kuidas alalõug paikneb, samal ajal kui kaela- ja õlavöötme pinge võib mõjutada lõualuu liikumist.

See aitab mõista, miks ainult valuliku piirkonna töötlemine ei pruugi alati tervet pingemustrit lahendada. Inimene võib kogeda lõualuuvalu, liigese klõpsumist või hammaste kokkusurumist, kuid selle taga võivad olla ka ettepoole vajunud peaasend, piiratud kaelaliikuvus, üles tõusnud õlad või pinnapealne hingamine.

Samuti võib ülekoormatud lõualuu tekitada pinget, mis levib oimukohtadesse, kõrvade ümbrusse, näole, kaela ja ülaselga. Osteopaatilisest vaatenurgast on seetõttu oluline vaadata eri struktuuride omavahelisi seoseid, mitte käsitleda lõualuud kehast eraldiseisva piirkonnana.

Millised märgid võivad viidata lõualuu ja näolihaste pingele?

Lõualuu pinge ei väljendu kõigil ühtemoodi. Mõni inimene tunneb otsest valu, teisel avaldub pinge peavalu, näo väsimuse või muutunud näoilme kaudu.

Võimalikud tunnused on:

• hammaste kokkusurumine päevasel ajal;
• hammaste krigistamine ehk bruksism öösel;
• hommikune lõualuu väsimus või jäikus;
• valu või pinge põskedes ja oimukohtades;
• lõualiigese klõpsumine;
• suu avamisel tekkiv kõrvalekalle;
• raskus suu täielikul avamisel;
• sagedased pingepeavalud;
• ebamugavus kõrva ümbruses;
• pinges kael ja õlavööde;
• üks domineeriv närimispool;
• hammaste tundlikkus või kulumine;
• näo ühe poole suurem aktiivsus;
• tunne, et nägu on pidevalt pingul või valvel.

Üks sümptom ei tähenda automaatselt TMD-d ning lõualuuvalu põhjuseid võib olla erinevaid. Püsivate või süvenevate sümptomite korral tuleks pöörduda sobiva tervishoiutöötaja või hambaarsti poole.

Kuidas võib lõualuu pinge mõjutada näo välimust ja vananemist?

Lõualuu pinge ei tekita automaatselt kortse ning TMJ düsfunktsioon ei ole sama mis naha bioloogiline vananemine. Küll aga võib krooniline lihaspinge mõjutada seda, millise visuaalse mulje nägu jätab.

Laiem või raskem alalõuapiirkond

Mälumislihased, eriti mõlemal pool alalõuga paiknevad mälurlihased ehk musculus masseter, on väga tugevad lihased. Kui need töötavad pidevalt üle hammaste kokkusurumise, krigistamise või liigse lihasaktiivsuse tõttu, võivad need muutuda domineerivamaks ja nähtavamaks.

See võib muuta näo alumise osa visuaalselt laiemaks, raskemaks või kandilisemaks. Mõnel inimesel võib erinevus olla tugevam ühel näopoolel.

 

Näo asümmeetria

Enamik nägusid on loomulikult veidi asümmeetrilised. Kui inimene närib pidevalt ühel poolel, surub lõualuud ebaühtlaselt kokku või hoiab seda kaitsvas asendis, võivad olemasolevad erinevused veelgi süveneda.

Üks näopool võib muutuda aktiivsemaks, samal ajal kui teine liigub vähem vabalt. See võib mõjutada lõualuu avanemist, suu asendit ja näoilmete üldist tasakaalu.

Näo asümmeetria ei tulene siiski alati lõualuust. Seda võivad mõjutada ka hambumus, breketid, anatoomilised iseärasused, varasemad traumad, nägemine, kehahoiak ja harjumuspärased liikumismustrid.

Vähem liikuvad näoilmed

Lõdvestunud nägu on liikuv ja väljendusrikas. Lihased saavad vajadusel aktiveeruda ning seejärel tagasi pehmemasse puhkeasendisse liikuda.

Kui lõualuu ja seda ümbritsevad koed jäävad pingesse, võivad näoilmed tunduda piiratumad, rangemad või valvelolevad. Huuled võivad olla tugevalt kokku surutud, suunurgad vajuda allapoole ning näo alumine osa tunduda kokkupressituna.

Inimene ei pruugi olla vihane ega õnnetu, kuid kaitsev lihasmuster võib sellise mulje jätta. Nägu mäletab mitte ainult naeratusi, vaid ka neid hetki, mil oleme püüdnud end tagasi hoida, vastu pidada või kõike kontrolli all hoida.

Kehahoiaku ja lõuajoone muutused

See, kuidas hoiame pead, kaela ja õlgu, mõjutab ka seda, kuidas lõuajoon visuaalselt esile tuleb. Ettepoole vajunud pea, lühenenud kael ja üles tõstetud õlad võivad muuta lõua, alalõua ja kaela omavahelist suhet. See ei tähenda, et kehahoiak üksi määraks näo vananemise, kuid see võib muuta näo alumise osa ja kaela kokkusurutumaks.

Kui pea on paremini toetatud ja kael saab vabalt liikuda, on ka lõualuul rohkem ruumi loomulikult liikuda ja puhata.

Loomulik lifting ei tähenda alati lihaste tugevamat ülespoole treenimist. Mõnikord algab visuaalselt avatum ja värskem näoilme hoopis kaela, lõualuu ja õlavöötme vabamast asendist.

Väsinud või pingutatud ilme

Lõualuu pinge käib sageli koos peavalude, näopiirkonna ebamugavuse, katkendliku une või öise hammaste krigistamisega.

Kehv uni ja pidev valu võivad muuta silmad ja kogu näo väsinumaks. Inimene võib hommikul ärgata tundega, nagu oleks ta öö läbi töötanud, kuigi ta veetis mitu tundi voodis.

Tulemus ei ole tingimata naha kiirenenud vananemine. Pigem võivad pinge ja kurnatus luua mustreid, mis panevad näo paistma vanema, raskema või vähem säravana.

Seda seost on täpsem kirjeldada nii:

Lõualuu pinge võib kujundada lihas- ja kehahoiakumustreid, mis muudavad näo visuaalselt vanemaks, kokkusurutumaks või väsinumaks, kuigi see ei ole sama mis naha enda bioloogiline vananemine.

Miks ei ole rohkem näoharjutusi alati õige vastus?

Näojooga ja näoharjutused võivad olla väga head vahendid kehatunnetuse, koordinatsiooni ja liikuvuse parandamiseks. Kuid rohkem treenimist ei ole alati see, mida pinges nägu vajab.

Kui lihased on juba üleaktiivsed, võib nende korduv treenimine ilma eelneva lõdvestamise ja liikumismustri hindamiseta olemasolevat pinget veelgi tugevdada.

See on eriti oluline lõualuu piirkonnas, kus paljud inimesed kasutavad juba niigi liigset jõudu keskendudes, närides või magades.

Enne uute harjutuste lisamist tasub endalt küsida:

• Kas mu hambad puutuvad kokku ka siis, kui ma ei söö?
• Kas surun keelt tugevalt suulae või hammaste vastu?
• Kas saan hingata ilma õlgu tõstmata?
• Kas mu lõualuu tundub paremal ja vasakul erinev?
• Kas saan suu avada sujuvalt, ilma kõrvalekalde või klõpsuta?
• Kas ärkan hommikul lõualuu väsimuse, peavalu või hammaste tundlikkusega?
• Kas mu nägu tundub pärast näoharjutusi lõdvestunum või hoopis väsinum?
• Kas oskan näolihaseid pärast aktiveerimist ka täielikult vabastada?

Teadlikkus on sageli esimene samm muutuse suunas.

Sinu nägu ei vaja alati rohkem treeningut. Mõnikord vajab see kõigepealt luba lõdvestuda.

Loomulik näo noorendamine algab liikuvusest ja turvatundest

Loomulik näo noorendamine ei tähenda ainult naha pealispinna eest hoolitsemist.

Kreemid, õlid ja iluvahendid võivad nahka toetada, kuid need ei suuda täielikult kompenseerida nägu, mis on pidevalt kaitseasendis.

Terviklik lähenemine arvestab ka:

• lõualuu liikuvust;
• keele asendit ja funktsiooni;
• kaela- ja õlavöötme pinget;
• pea ja rindkere asendit;
• hingamismustreid;
• und ja taastumist;
• tasakaalu näolihaste treenimise ja lõdvestamise vahel;
• närvisüsteemi võimet pidevast valvelolekust väljuda.

Eesmärk ei ole suruda nägu jõuga nooremana tunduvasse asendisse. Eesmärk on luua tingimused, kus koed saavad vabalt liikuda, lihased saavad töötada ilma ebavajaliku pingutuseta ning närvisüsteem saab aru, et praegusel hetkel on turvaline pehmeneda.

Seda võivad toetada õrnad lõualuu- ja näopiirkonna vabastamise tehnikad, hingamisharjutused, kehahoiakuga töötamine, närvisüsteemi rahustamine, osteopaatilised võtted ja individuaalselt valitud näojoogaharjutused.

Püsiva valu, lõualuu lukustumise, olulise liikumispiiratuse, hambakahjustuste või sagedaste peavalude korral tuleks alati pöörduda sobiva spetsialisti poole.

MaiWistiku uitnärvi stimuleerimise seanss Tallinnas

Kui tunned, et sul on raske aeglustuda, keha püsib ka puhkehetkel valvel või lõualuu ja õlad ei oska enam iseseisvalt lõdvestuda, võib üheks toetavaks võimaluseks olla MaiWistiku uitnärvi stimuleerimise seanss.

MaiWistiku Loomuliku Ilu Stuudios Tallinnas toimub 15-minutiline mitteinvasiivne seanss spetsiaalse seadmega, mis annab õrnu impulsse ja on loodud uitnärvi stimulatsiooni toetamiseks. Teenuse eesmärk on soodustada rahulikumat närvisüsteemi seisundit ja aidata kehal liikuda pidevast valmisolekust taastumise suunas.

Seanss võib sobida toetavaks praktikaks inimesele, kes kogeb:

• pikaajalist stressi ja sisemist rahutust;
• raskust lõõgastumisel;
• pidevat valvelolekut;
• stressiga seotud lihaspingeid;
• pinges kaela, õlgu või lõualuud;
• soovi toetada und ja taastumist;
• tunnet, et ka puhates ei suuda keha täielikult välja lülituda.

Uitnärvi stimuleerimise seanss ei asenda arsti määratud ravi ega lahenda üksi kõiki kroonilise stressi põhjuseid. Seda saab kasutada ühe osana terviklikust taastumisrutiinist.

Broneeri MaiWistiku uitnärvi stimuleerimise seanss Tallinnas ja anna oma kehale teadlik võimalus liikuda pidevast valvelolekust rahulikuma taastumise poole.

 

Bukaalne näomassaaž lõualuu- ja näolihaste pingetele

Kui tunned, et lõualuu ei oska enam ise lõdvestuda, võib sind toetada MaiWistiku bukaalne süvakoe näomassaaž Tallinnas.

Bukaalne massaaž on sügav ja terviklik näohooldus, mille käigus töödeldakse näo- ja lõualuulihaseid nii väliselt kui ka suu sisepoole kaudu. Suusisene töö võimaldab läheneda sügavamatele lihastele, millele tavapärase näomassaažiga alati ligi ei pääse.

MaiWistiku 75-minutiline bukaalne süvakoe näomassaaž on suunatud lõualuu-, näo- ja kaelapingete vabastamisele ning näo loomuliku liikuvuse ja värskema ilme toetamisele.

Hooldus võib sobida eriti hästi, kui koged:

• lõualuu pinget või jäikust;
• hammaste kokkusurumist;
• bruksismi ehk hammaste krigistamist;
• stressist tekkinud näolihaste pinget;
• sagedasi pingepeavalusid;
• näo- või silmaümbruse turseid;
• pinges kaela- ja õlavöötmelihaseid;
• ühe näopoole suuremat pinget;
• väsinud, vajunud või kokkusurutud näoilmet;
• soovi toetada näo loomulikku lifting-efekti ilma invasiivsete protseduurideta.

Hooldus ei keskendu ainult sellele, et nägu näeks hetkeks värskem välja. Eesmärk on toetada kudede vabamat liikumist, vähendada liigset lihaspinget ning parandada näo, lõualuu, kaela ja kehahoiaku omavahelist koostööd.

Bukaalne massaaž ei ravi kõiki TMD vorme ega asenda hambaarsti, füsioterapeudi või arsti hinnangut. Lõualiigese lukustumise, tugeva valu, trauma, põletiku, märgatava liikumispiiratuse või hambakahjustuste korral tuleks esmalt pöörduda spetsialisti poole.

Kui sinu nägu tundub pinges, väsinud või justkui pidevalt valvel, broneeri MaiWistiku bukaalne süvakoe näomassaaž Tallinnas ja anna oma näole võimalus lõpuks päriselt lõdvestuda.

Kumb valida: bukaalne massaaž või uitnärvi stimuleerimise seanss?

Bukaalne massaaž ja uitnärvi stimuleerimise seanss lähenevad pingele erinevast suunast.

• Bukaalne näomassaaž sobib eelkõige siis, kui peamine probleem paikneb näo-, lõualuu- või kaelalihastes. See võimaldab töötada lokaalselt sügavate lihaspingete, liikuvuse, tursete ja näokontuuriga.
• Uitnärvi stimuleerimise seanss keskendub rohkem üldise rahunemise ja parasümpaatilise närvisüsteemi toetamisele. See võib sobida siis, kui tunned, et kogu keha on pidevalt valvel ning sul on raske ka puhkehetkel lõdvestuda.

Paljudel inimestel esinevad mõlemad mustrid korraga: närvisüsteem on ülekoormatud ja lõualuu kannab selle koormuse füüsiliselt enda peal. Sellisel juhul võib olla kasulik ühendada erinevaid toetavaid lähenemisi ning vaadata nägu, lõualuud ja närvisüsteemi ühe tervikuna.

Korduma kippuvad küsimused lõualuu pinge, TMJ ja stressi kohta

• Kas stress võib põhjustada lõualuu pinget?
  • Stress võib suurendada lihastoonust ning soodustada hammaste kokkusurumist, hingamise muutumist ja kaitsvate kehahoiakute tekkimist. Lõualuu pinge võib siiski olla seotud mitme teguriga, sealhulgas hambumuse, une, ravimite, valu, vigastuste ja harjumustega.
• Kas lõualuu pinge võib muuta näokuju?
  • Pikaajaline mälumislihaste ülekoormus võib muuta näo alumise osa visuaalselt laiemaks või tugevamaks. Ühepoolne närimine ja ebaühtlane lihastöö võivad samuti mõjutada näo tasakaalu. See ei tähenda, et iga näokuju erinevus tuleneb lõualuupingest.
• Kas bukaalne massaaž aitab bruksismi korral?
  • Bukaalne süvakoe näomassaaž võib aidata vabastada bruksismiga kaasnevat näo- ja lõualuulihaste pinget. See ei kõrvalda aga tingimata hammaste krigistamise algpõhjust. Hambakahjustuste või tugeva öise bruksismi korral tuleks konsulteerida hambaarstiga.
• Kas näojoogat võib teha pinges lõualuuga?
  • Võib, kuid harjutused tuleb valida vastavalt sellele, millised lihased on üleaktiivsed ja millised vajavad paremat koordinatsiooni. Tugev mälumislihaste treenimine ei pruugi juba pinges lõualuu korral olla parim esimene samm. Sageli on mõistlik alustada lõdvestamisest, hingamisest ja liikuvusest.

Nägu mäletab stressi, kuid sobiva toetuse abil võib see uuesti õppida ka pehmust, tasakaalu ja lõdvestumist.